Sunday, February 27, 2011

4. nädal: õpitehnoloogia standardid

Standardid on kahtlemataja vajalikud ja teevad pikas persepktiivis elu lihtsamaks. Koolielu portaaliga tegeledes kuulen õpetajatelt kogu aeg, et õppematerjale sisestades peavad nad lisama liiga palju metaandmeid ja see on tüütu. Eks see ole harjumise asi. Tegelikult on see ju väga hea, kui loojat sunnitakse natuke mõtlema, kelle jaoks see materjal on.

Lugedes neid erinevaid artikleid standarditest, jälitas mind üks mõte. Kunagi kokku puutudes MELT projektiga räägiti väga palju folksonoomiast. See tähendab, et kõige olulisemad metaandmed on märksõnad, mida erinevad kasutajad lisavad. Näiteks töötab delicious'i otsing ju sellel põhimõttel ja tihti kasutangi google otsingu asemel just otsingut deliciousist.

Mõtlesin, et valin oma õppematerjalide hulgast mingi väikese tüki. Näiteks CC litsentse tutvustava video http://www.youtube.com/watch?v=JR317ObEpps
4.2.1 GENERAL.LANGUAGE – LOM 1.3 (eesti)
4.2.2 EDUCATIONAL.LEARNING RESOURCE TYPE – LOM 5.2 (video)
4.2.3 RIGHTS.COST – LOM 6.1 (ei ole)
4.2.4 RIGHTS.COPYRIGHT AND OTHER RESTRICTIONS – LOM 6.2 (YouTube kahjuks cc ei toeta ja videole jäi see lisamata)
4.2.5 RIGHTS.DESCRIPTION – LOM 6.3 (ei ole)
4.3.1 GENERAL.TITLE – LOM 1.2 (Creative Commons litsentsid)
4.3.2 GENERAL.DESCRIPTION – LOM 1.4 (ei ole)
4.3.3 GENERAL.KEYWORD – LOM 1.5 (jah: cc)

4.3.5 LIFE CYCLE.CONTRIBUTE.ROLE – LOM 2.3.1 (Ingrid Maadvere)
4.3.6 LIFE CYCLE.CONTRIBUTE.ENTITY – LOM 2.3.2 (videos: Tiigrihüppe SA haridustehnoloog)
4.3.7 LIFE CYCLE.CONTRIBUTE.DATE – LOM 2.3.3 (2010)

4.3.9 EDUCATIONAL.INTENDED END USER ROLE – LOM 5.5 (ei ole)
4.3.10 EDUCATIONAL.LEARNING CONTEXT – LOM 5.6 (ei ole)
4.3.11 EDUCATIONAL.TYPICAL AGE RANGE – LOM 5.7 (ei ole)
4.3.17 EDUCATIONAL.TYPICAL LEARNING TIME – LOM 5.9 (8,08 minutit)
4.3.18 EDUCATIONAL.DESCRIPTION – LOM 5.10 (ei ole)

Kokkuvõte: Pool tööd on jäänud tegemata õppematerjali lisades:)

Saturday, February 19, 2011

3. nädala ülesanded ehk kas nii tehaksegi haltuurat

Vaatasin 3. nädala ülesandeid ja ma pean ausalt ütlema, et seda on liiga palju. Kindlasti ei suuda ma kõike seda, mida Hans sooviks, ära teha ka parema tahtmise juures. Mida rohkem antakse ülesandeid, seda enam suhtutakse neisse pealiskaudselt ja üritatkse linnuke kirja saada. Seetõttu olengi aus ja tunnistan, et teen haltuurat eelkõige lootuses, et järgmisel nädalal on ülesandeid mõistlikumas mahus ja ma saan mõnuga süveneda.

Pakutud artiklitest lugesin "An Abridged History of Learning Objects". Seal olid üles loetletud olulisemad sündmused õpiobjektide ajaloost. Mõiste ise (learning object) tekkis 1992. aastal. Läbi aastate on asjale üritatud ka teisi nimesid anda, kuid minu meelest tulutult. Ajateljele olid paigutatud ka teisi õpiobjektidega olulisi sündmusi: repositooriumid, standardid, artiklid jne. Enne artikli lugemist lootsin, et saan rohkem teada õpiobjektide sisulisest arengust.

Praktilise ülesandena oli vaja katsetada mõnda sisupakettide loomise tarkvara või veebikeskkonda.
eXe Learningut olen päris põhjalikult omal ajal katsetanud. Kunagi oli digitiigritel väike sisemine konkurss populariseerimaks eXe't. Selle tulemusel pidi looma õppematerjale. Minul sai valmis "Saiategu Sõeru talus". Praegu ma seda keskkonda enam kasutanud ei ole ja õpetajatele samuti ei ole soovitanud. Erinevad veebipõhised kodulehe loomise vahendid võimaldavad peaaegu kõik sama ära teha. Lisaks sellele on väga tülikas iga väikse paranduse puhul jällegi materjali üles laadida.
CourseLab'i olen katstanud, kuid midagi asjalikku pole sündinud. Keskkond tundus pigem slaidide esitlemise keskkonnana.
Xerte keskkond oli mulle täitsa võõras ning otsustasin seda katsetada. Tund aega madistasin, aga oma arvutis seda tööle ei saanud. Ja minu kogemus ütleb, et kui üks asi tööle ei lähe, siis tuleb lihtsalt uus võtta. Vaatasin Xerte'ga tehtud näited veebis ja erilist muljet need mulle ei avaldanud. Kuidagi vanamoodsad ja meenutasid neid kunagi CD peal olnud õppematerjale. Tekst ja pilt ja kui veab, siis näeb videot ka.
LeMillis olen ma kõik võimalused ära katsetanud, sest olen seda keskkonda ise koolitanud. LeMillil on oma koht ja kasutajaskond. Kõige suuremad probleemid on olnud aeg-ajalt kiirusega.

Erinevaid repositooriume ja referatooriumeid olen uurinud ja katsetanud. Paraku ei saa ma öelda, et ma kasutan neid keskkondi õppematerjalide otsimiseks. Inglise keele õpetajana on mul oma keskkonnad, mida ma töös kasutan ja kust materjale võtan. Näiteks:
http://www.ego4u.com/
http://www.english-4u.de/
http://www.carolinebrownlisteninglessons.com/
Haridustehnoloogina vajan ma enamasti mingeid väiksemaid juppe (pilt, heli, video). Nende leidmiseks on jällegi oma keskkonnad, kus on arvestatud ka autoriõigustega.
Õppematerjalide puudus sõltub alati ainest. Inglise keeles õppematerjale ise luua ei ole mõtet. Neid on tõesti palju tehtud ja tasub ainult otsida.

Saturday, February 5, 2011

Rühmatöö 5.02


Metaandmete kirjeldamine

http://www.hot.ee/ingridmaadvere/
LOM 1.3 general language (eesti)
LOM 5.2 educational learning resource type (website)
LOM 6.1 rights cost (no)
LOM 6.2 rights copyright and other restrictions (yes)
LOM 6.3 rights description (yes)
LOM 1.2 general title (Kunstiõpetuse õpetamine läbi kunstiajaloo)
LOM 1.4 general description (yes)
LOM 1.5 general key word (no)
LOM 2.3 life cycle contribute role (Ingrid Maadvere, kuupäev)

Õpileping

Teema – Soovin arendada silmaringi digitaalsete õppematerjalide osas.
Eesmärgid – Oma töös puutun ma nüüd rohkem kokku mitte sellega, kuidas ise õppematerjale luua vaid sellega, kuidas õpetajaid toetada õppematerjalide loomisel. Seega peavad teadmised olema veel laiemad, et õpetajatele midagi soovitada.
Strateegiad – Loodan, et jõuan ja jaksan kuupäevadest kinni pidada.
Vahendid/ressursid – Selguvad kursuse käigus.
Hindamine – Tuleb siis, kui kursus läbi.

Enesetutvustus

Olen Ingrid Maadvere, Gustav Adolfi Gümnaasiumi ja Tiigrihüppe Sihtasutuse haridustehnoloog. Sellest sügisest õpin Tallinna Ülikooli haridustehnoloogia magistriõppes. Käesolev ajaveeb on loodud kursuse "Digitaalsete õppematerjalide koostamine" tarvis.
Digitaalsete õppematerjalide loomisega olen ka ise kokku puutunud. Esimesteks olid kindlasti mingid MS Office'ga loodud töölehed või esitlused. Esimene terviklik õppematerjal pärineb aastast 2002. Siis oli aeg, kus põhiliselt sai loodud staatilisi kodulehekülgi. Netscape Composer oli suureks abiks ja HTMLi tundmine ei teinud ka paha. Hiljem läks elu lihtsamaks ja appi tulid juba valmis lahendused. Keskenduda sai sisule, kuid paraku olid ette seatud ka raamid kujunduse või sisu loomise osas.

Väike loend: