Saturday, February 19, 2011

3. nädala ülesanded ehk kas nii tehaksegi haltuurat

Vaatasin 3. nädala ülesandeid ja ma pean ausalt ütlema, et seda on liiga palju. Kindlasti ei suuda ma kõike seda, mida Hans sooviks, ära teha ka parema tahtmise juures. Mida rohkem antakse ülesandeid, seda enam suhtutakse neisse pealiskaudselt ja üritatkse linnuke kirja saada. Seetõttu olengi aus ja tunnistan, et teen haltuurat eelkõige lootuses, et järgmisel nädalal on ülesandeid mõistlikumas mahus ja ma saan mõnuga süveneda.

Pakutud artiklitest lugesin "An Abridged History of Learning Objects". Seal olid üles loetletud olulisemad sündmused õpiobjektide ajaloost. Mõiste ise (learning object) tekkis 1992. aastal. Läbi aastate on asjale üritatud ka teisi nimesid anda, kuid minu meelest tulutult. Ajateljele olid paigutatud ka teisi õpiobjektidega olulisi sündmusi: repositooriumid, standardid, artiklid jne. Enne artikli lugemist lootsin, et saan rohkem teada õpiobjektide sisulisest arengust.

Praktilise ülesandena oli vaja katsetada mõnda sisupakettide loomise tarkvara või veebikeskkonda.
eXe Learningut olen päris põhjalikult omal ajal katsetanud. Kunagi oli digitiigritel väike sisemine konkurss populariseerimaks eXe't. Selle tulemusel pidi looma õppematerjale. Minul sai valmis "Saiategu Sõeru talus". Praegu ma seda keskkonda enam kasutanud ei ole ja õpetajatele samuti ei ole soovitanud. Erinevad veebipõhised kodulehe loomise vahendid võimaldavad peaaegu kõik sama ära teha. Lisaks sellele on väga tülikas iga väikse paranduse puhul jällegi materjali üles laadida.
CourseLab'i olen katstanud, kuid midagi asjalikku pole sündinud. Keskkond tundus pigem slaidide esitlemise keskkonnana.
Xerte keskkond oli mulle täitsa võõras ning otsustasin seda katsetada. Tund aega madistasin, aga oma arvutis seda tööle ei saanud. Ja minu kogemus ütleb, et kui üks asi tööle ei lähe, siis tuleb lihtsalt uus võtta. Vaatasin Xerte'ga tehtud näited veebis ja erilist muljet need mulle ei avaldanud. Kuidagi vanamoodsad ja meenutasid neid kunagi CD peal olnud õppematerjale. Tekst ja pilt ja kui veab, siis näeb videot ka.
LeMillis olen ma kõik võimalused ära katsetanud, sest olen seda keskkonda ise koolitanud. LeMillil on oma koht ja kasutajaskond. Kõige suuremad probleemid on olnud aeg-ajalt kiirusega.

Erinevaid repositooriume ja referatooriumeid olen uurinud ja katsetanud. Paraku ei saa ma öelda, et ma kasutan neid keskkondi õppematerjalide otsimiseks. Inglise keele õpetajana on mul oma keskkonnad, mida ma töös kasutan ja kust materjale võtan. Näiteks:
http://www.ego4u.com/
http://www.english-4u.de/
http://www.carolinebrownlisteninglessons.com/
Haridustehnoloogina vajan ma enamasti mingeid väiksemaid juppe (pilt, heli, video). Nende leidmiseks on jällegi oma keskkonnad, kus on arvestatud ka autoriõigustega.
Õppematerjalide puudus sõltub alati ainest. Inglise keeles õppematerjale ise luua ei ole mõtet. Neid on tõesti palju tehtud ja tasub ainult otsida.

3 comments:

  1. Mul on selle postituse peale kaks eraldi kommentaari. Esiteks ülesannete mahust...

    Kolmas nädal sai vist tõesti natuke liiga karm :(

    Ma tegelikult ei ootagi, et keegi kõigi vahenditega põhjalikult tutvuks või kõik artiklid läbi loeks. Nii palju artikleid sai esitatud selleks, et hiljem kui keegi vastaval teemal magistritöö jaoks allikaid vajab, oleks need hea võtta.

    Meil on kursusel väga erineva taustaga inimesed, seepärast peaks olema valikuvõimalus, mida osaleja täpsemalt nädala teemas teeb. Ühe vahendi katsetamine, paari repositooriumi vaatamine ja üks artikkel võiks ehk nädala töömahu sisse mahtuda.

    Sinu postitus pole sugugi "haltuura". Lihtsalt mõne põhjalikuma kursuslase postitus, kus paljusid vahendeid uuritud-võrreldud, võib lati liiga kõrgele seada ja teised ära hirmutada.

    Edaspidi proovin nädala ülesannetes lihtsamad asjad algusesse ja artiklid lõppu kirjutada.

    ReplyDelete
  2. Lisaks veel üks sisulisem kommentaar. Kirjutad, et soovitad nüüd õpetajatele erinevaid veebipõhised kodulehe loomise vahendeid.

    Milliseid vahendeid konkreetselt?

    Kas sellise lähenemise puhul ei tekki ohtu, et materjalid jäävad repositooriumisse lisamata (näiteks Koolielusse) ja nii puudub keskne ülevaade sellest, mis on olemas?

    Teine oht mis ma näen on see, et kodulehe loomise vahendites on Creative Commons litsentsi lisamine "nurgatagune funktsionaalsus" või puudub üldse. Nii et kui autor spetsiaalselt käsitsi ei lisa litsentsi oma materjalile, siis kitsendab see materjali taaskasutamise võimalusi.

    ReplyDelete
  3. Wow, vaevalt jõudsin postituse üles panna ja preemiaks tassi ingveriteed juua, kui juba on olemas kommentaarid. Aitäh, kiire reageerimise eest.

    Veebipõhiseid kodulehe loomise vahendeid olen kunagi põhjalikult analüüsinud http://tiigrihypeharidustehnoloog.blogspot.com/2009/08/10-keskkonda-koduka-loomiseks.html.
    Praegu on vast Eestis kõige populaarsemad Weebly ja Sauropol. Mina ei näe ohtu, et materjal jääb repositooriumisse lisamata. Mis garanteerib, et ma eXe's loodud materjali Kooliellu panen. Ikka panen selle ka ju kuhugi veebi üles ja siis lingi Kooliellu. CC litsentsi lisavad teadlikud õpetajad või need, kes tahavad osaleda näiteks Koolielu konkursil. Küllap jätavad ka eXe's paljud litsentsi lisamata.

    ReplyDelete